Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas Putini lähikond keerutab kopikatest miljoneid
Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev aastal 2009 jalutuskäigul Peterburi Muusikamajas, teejuhiks maja kunstiline juht, tšellist ja Putini sõber Sergei Roldugin.Foto: Reuters/ScanpixTahate teada, kuidas 48 tunniga teenida 13,6 miljonit dollarit? Retsept on lihtne: tuleb osta sentide eest kaup ja müüa see kahe päeva pärast kõvasti kallima hinnaga edasi. Just nii toimis Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane sõber, tšellist Sergei Roldugin.
Venemaa uuriva väljaande Novaja Gazeta ajakirjanikud on juba ligi kaks kuud sukeldunud Panama paberitesse, uurides Putini sõbra, tema tütre ristiisa Roldugini kahtlasi tehinguid Panamal registreeritud offshore-firmade kaudu. Väljaanne võttis luubi alla pank Rossija – mida kutsutakse ka „presidendi sõprade“ pangaks – aktsiatehingud. Maestro Roldugin on osutunud nende paberite põhjal üliedukaks investoriks: 2010. aastal ostis temaga seotud firma Rossija aktsiaid ning müüs need päev hiljem 32 korda kallimalt edasi, teenides selle pealt 420 miljonit rubla ehk toonase kursi järgi 13,6 miljonit dollarit.Samas märgib väljaanne, et vaid kuu aega hiljem proovis Roldugini edu korrata ka Venemaa riiklik naftakontsern Gazprom, aga neil ei tulnud see kaugeltki välja. Rossija aktsiad maksid riigifirmale 170 korda rohkem kui Putini sõbra offshore’ile. Novaja Gazeta kirjutab, et pank Rossija väärtus osutus uskumatult kõikuvaks, muutudes sadu kordi, sõltuvalt ostjast: kui „presidendi sõbrad“ ostsid aktsiaid päevalilleseemne hinnaga ning kasvatasid nendest varanduse, siis riik ostis aktsiaid kulla hinnaga ja kandis suuri kaotusi.Virtuoossed tehingudVäljaande käsutuses on kaks dokumenti, mis näitavad tehingute imelist lihtsust ja uskumatut tulemust. Tegemist on ühe ja sama asja ostu ja müügi paberitega, mis on sõlmitud kahepäevase vahega.Mõlemas lepingus on peategelaseks Sandalwood Continental, Briti Neitsisaartel registreeritud offshore, mis on seotud Sergei Roldugini offshore-firmadega. Ametlikult ettevõte Rolduginile ei kuulu, kuid selle omanik on vähetuntud Peterburi ettevõtja Oleg Gordin, kes figureerib Roldugini juriidilise esindajana paljudes struktuurides. Sandalwood Continentali viimaste aastate käive on paar miljardit dollarit, mis on suures osas tulnud Küprosel registreeritud Russian Commercial Banki kreeditoridelt (selle panga suurosanik on riiklik pank VTB), aga samuti Venemaa rikkaimate ärimeeste antud laenudest ja annetustest.Ligi kaks kuud tagasi avalikustas tundmatu allikas Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca dokumendifailid, andes need üle Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitung ajakirjanikele, kes jagas neid rahvusvahelisele uurivate ajakirjanike konsortsiumile ICIJ.
Dokumendid paljastasid mitme riigijuhi ja paljude maailma mõjukate salajased varad maailma maksuparadiisides.
Lekkinud 11,5 miljonit dokumenti uurivate ajakirjanike hinnangul on tegu maailma ajaloo suurima andmelekkega, mida on mahult on umbes 1500 korda enam kui 2010. aastal Wikileaksi käigus avalikustatud materjale.
Praegu tegeleb mastaapse projektiga 400 ajakirjanikku maailma 77 riigist ning dokumentide uurimine alles kestab.
Esimene lepe 2010. aasta 23. juunist. Firma Sandalwood Continental ostab 66 198 Rossija aktsiat (umbes 3%) Jevgeni Malovi käest. Malov on Peterburi ettevõtja, kes on peamiselt tuntud Gennadi Timtšenko partnerina ja ühena naftakaupleja Gunvor asutajatest. Sandalwood Contintental ostis Rossija aktsiaid 200 rubla tükist, kokku maksis offshore paki eest 13,2 miljonit rubla.Teine lepe 2010. aasta 25. juunist. Sandalwood Continental müüb needsamad 66 198 Rossija aktsiat Küprose firmale Horwich Trading, kelle omanikke Novaja Gazetal leida ei õnnestunudki. Nüüd on aktsiapaki hind 211,5 dollarit ehk üle 6500 rubla tükist. Seda on 32 korda enam kui päev varem, mil Sandalwood Continental need Malovilt omandas.Nii saigi offshore 420 miljoni rubla võrra rikkamaks.Aktsia hind tõuseb äkki 170 kordaSamal 2010. aastal, vaid kuu pärast eelkirjeldatud tehinguid, toimus pangas Rossija ajalooline pööre: Rossija neelas alla Gazpromi endise panga nimega Gazenergoprombank ehk GEP. Tänu sellele ühinemisele kasvasid „presidendi sõprade“ panga varad ja isiklik kapital üle kahe korra. Nii jõudis seni tagasihoidlik pank riigi krediidiasutuste TOP 20sse ja sisenes riigi finantsäris suurde mängu.Ülevõtmise käigus ei maksnud Rossija GEPi aktsionäridele kopikatki, kuid lasi preemiana välja täiendavaid aktsiaid. Vaatamata sellele, et ülevõtmisel olid GEPi näitajad võrreldes Rossija omadega paremad, sai Gazprom ühinenud pangas vaid 16% osaluse. Novaja Gazetaga rääkinud finantsanalüütikud märkisid, et selline konverteerimiskoefitsient oli riigifirmale kahjulik ning Gazprom oleks igal juhul pidanud saama suurema aktsiapaki.Rossija 2010. aasta aruanne näitab, et GEPi õiglane väärtus oli hinnatud 14 miljardile rublale. Selle summa kompenseerimiseks emiteeris Rossija 420 000 aktsiat, mis tähendab, et „presidendi sõprade“ panga aktsia hinnaks oli juba 34 000 rubla. Nii sai Gazprom Rossija aktsiaid 170 korda kallimalt kui Putini sõbraga seotud offshore kuu aega varem.Gazprom saab veel korra vastu pükse2013. aastal müüs Gazprom oma Rossija aktsiad ära. Finantsaruannete põhjal on näha, et müügihind oli kaks korda madalam aktsiapaki ostuhinnast. Gazpromi üks tütarfirma, kellele kuulus ühinenud pangas 12%, omandas 2010. aastal oma paki 10 miljardi rubla eest. Majandusaasta aruandest on näha, et 2013. aastal müüs firma oma aktsiad 5 miljardiga. Ometi kinnitavad Rossija majandusandmed, et pangal ei lähe sugugi halvasti, otse vastupidi, kõik näitajad on alates 2010. aastast kordades kasvanud.Novaja Gazeta toob lõpuks välja, et Gazpromi kantud kahju tähendab kahju kõigile Venemaa maksumaksjatele – selle vähemalt 5 miljardi rublaga, mille võrra aktsiad odavamalt müüdi, saaks lisaraha kõigile Krimmi pensionäridele, kellel peaminister Dmitri Medvedev soovitas hiljuti pensionitõusu asemel tuju hea hoida ja vastu pidada.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.